The Raconteurs!

Jack White'i ja Brendan Bensoni ühisprojektist The Raconteurs on kirjutatud-räägitud päris palju. Noh, mina ei ole, sest mina olen loru.
Aga nüüd ma parandan selle vea ja teatan, et nende ülitoredal kodulehel saab kuulata kahte lugu - "Steady, As She Goes" ja "Store Bought Bones". Nendeni jõudmiseks tuleb natuke klahve klõbistada.

Võin öelda, et olen lummatud. Muuhulgas ka kodulehest, mis elab ajas, kui mind veel polnud. Aga põhiliselt Muusikast. Soovitan kuumalt.

Lampshade.

Lampshade on bänd, mille rootslastest ja taanlastest liikmed oskavad erinevatest komponentidest - popist ja rockist ja rõõmust ja kurbusest ja sellest ja tollest - kokku seada kerge ja mõnusa sulami.
Paljuski kõlab nende muusika nagu skandinaavia indiepop ikka, kuid ometi pole nad osa hallist massist ning on kindlasti kuulatamist väärt.
Kohe-kohe on oodata nende uut plaati ning tuuri käigus meile lähimat kontserti märtsikuus Helsingis.

Lampshade - New Legs

Lampshade - He Is Right In My Mirage

Lampshade - Plakka Plakka

Sala-avalik eelhoiatus.

Tegelikult ma räägin veel natuke.
Lihtsalt et hoiatada mõningatest võimalikest muutustest ja arengutest ja sündmustest.

Minu väike ja isiklik maailm on sellest hetkest, mil ma oma blogiga siin alustasin, üsna oluliselt avardunud. Vähemalt ma ise tunnetan seda. Palju väljapoole paistab, ma ei tea.
Ma ei hakka üksikasjadega vaevama.
Aga öelda tahan ma seda, et oma praegusel kujul hakkab Helinälja nime kandev blog minu jaoks ammenduma.

Nälg ei ole kindlasti kustunud, kaugel sellest. Pigem on asi selles, et menüü vajab laiendamist.

Hüppan jälle hetkeks tagasi eilsesse päeva ja koolitusse, kus subkultuuridest rääkides pakkusin välja kas just subkultuuri, aga kindlasti elustiili, mis aina rohkem võimust võtab. Parema sõna puudumisel võib seda ehk indie-ks nimetada küll.
Selle stiili esindaja on noor (passis olev number ei oma siin absoluutselt mingit tähtsust) inimene, kelle jaoks muusika on midagi enamat kui igapäevane tapeet. Tema muusikamaitse on kaugel raadioeetri meinstriimist, tema lemmikuid kuuleb parimal juhul mõnest spetsiaalsest õhtuse vööndi saatest, kuid veel suurema tõenäosusega veebiraadiotest.
Selle noore isendi jaoks omavad muusikaga võrdset tähtsust ka kunst ja kirjandus. Üsna tõenäoliselt tegeleb ta ka ise mõne loova tegevusega, olgu selleks maalimine, fotograafia, pillimäng, midagi muud või kõik koos.
Riietuse ja kodu ja üldse elustiili oluline märksõna on D.I.Y. Ehk ka uusboheemlus.

Bla. Bla. Bla.

Palju kisa vähe vilja.


Pika jutu uba on see, et ärgu mu vähesed kuid kallid lugejad liialt ehmugu, kui ma siin mõnikord muusika asemel mõnest näitusest, filmist või raamatust räägin.
Või kui blogi nimi pisut muutub. See on päris tõenäoline, aga ma alles otsin.
Või kui see blog kõrvad üldse pea alla paneb ja mõnel teisel aadressil reinkarneerub.

Kõik on võimalik.
Ja aina rohkem ka siin.


Ja kogu pikk sonimine veel lühidamalt kokku võtta, siis ma tahan, et minu blog oleks sama segane kui ma ise ja mu maailm.

Aga ärge ehmuge ka siis, kui see kõik siin valehäireks osutub.



Ja ...

This one goes out..

Näedsasiisnüüd. Jälle pole päris pikalt midagi kirjutanud. Ega mul midagi öelda ka pole, aga ilmselt on aeg üheks täiesti sisutuks postituseks, et eriti just iseendale tõestada, et midagi veel tiksub.
Sedakorda pole postitamatuse põhjuseks ainult laiskus, nimelt olin kaks päeva ülipõneval ja harival koolitusel. Sedakorda on sõna "ülipõnev" öeldud igasuguse irooniata. Hämmastaval kombel oli koolitus mõnevõrra seotud ka mu muusikahuvi ja blogiga, sest kõige huvitavam ja infoküllasem loeng oli noorte subkultuuridest. Hiilgasin oma "lõputu teadmistepagasiga" ja pakkusin omalt poolt paar subkultuuri juurde. Ja ei teinudki ainult nalja.
Nüüd loodan ma veel üle saada täiesti enneolematust ja arusaamatust nõrkushoost ja melanhooliast ja loodetavasti on mul varsti midagi sisulist ka kirjutada.
Lootus sureb viimasena?

Paavoharju.

Last Sound Of Summer kirjutab minu selle aasta esimesest uuest lemmikbändist nimega Paavoharju. Olgugi et avastasin nad juba eelmise aastanumbri sees, lõplikult on nad mu hinge pugemiseks valinud 2006. aasta jaanuari.
Paavoharju muusika on midagi täiesti erilist, midagi sellist, mida ma teisipäevahommikune hallollus kuidagi sõnadesse valada ei suuda. Ja võib-olla parem ongi.
Eelpoollingitud blog annab ka lingid kolmele Paavoharju laulule, mis mingisuguse ülevaate peaks andma küll, kui varasem kokkupuude olematu on.
Aga mina soovitan, kui vähegi võimalik, oma kõrvu paitama lasta terve nende läinudaastane album Yhä Hämärää, millest ma lihtsalt ei ole saanud kirjutada, sest see neelab mu alla igal kuulamisel.

65 muusikavideot.

Arvasid, et oled juba pääsenud 2005. aastast ja sellega seotud edetabelitest?
Looda sa.

Aga see edetabel seab ritta 65 parimat muusikavideot ja kirjutan ma sellest muidugi sellepärast, et antud ka lingid võimalusega neid endale tõmmata.
Osade linkide tagant on videod juba kadunud, aga omajagu parimat vaatamist-kuulamist on ometi täitsa saadaval.

Muusika sinu silmadele.

National Post kirjutab, kuidas MP3-ajastul hoitakse elus ja hinges sellist kunstivormi nagu albumi kaanepildid.

Jupike artiklist:
Iga audiofiili kohta, kes leinab vinüüli surma, on üks kunstiarmastaja, kes vaatab unistavalt tagasi päevadele, kui albumikaaned olid suured, loomingulised ja ikoonilised.

Juttu on Tyler Clark Burke'ist, kes oli üks Three Gut nime kandva leibeli asutajatest. Nimetatud leibelit teatakse vast rohkemgi DIY-meelsuse ja kunstiaustuse kui muusika poolest.
Teine peategelane on Broken Social Scene'i trummar Justin Peroff, kes ise maale ja kollaaže loob.

Editorsi sessioon.

Pole esimene kord, kui Torri kaudu midagi eriti head leian.
Täna näiteks 38 minutit kestva sessiooni Editorsilt. Netis on muidugi liikumas kõikvõimalikke sessioone ja salvestusi kõikvõimalikelt esitajatelt, häid ja vähemhäid ja suurem osa päris sodi. Aga see siin on 38 minutit ja 13 sekundit puhast rõõmu. Nagu alati, räägin ma ainult enda eest, eksole.

Vaata või kuula

Indie-Olümpia.

Naerust laua alla veerema ei pane, olgu - hea kui muigamagi paneb, aga igava hetke kiireks meelelahutuseks sobib küll.

Arctic Monkeys - When The Sun Goes Down video

Arctic Monkeys' video loole When The Sun Goes Down.. on ...hmmm..huvitav. aga mitte rohkem kui mõned korrad vaadates.

13 ja reede.

Täna on reede ja selle aasta 13. päev. Kõlab hästi.
Ma küll ei tea, mida kõik mustad kassid täna teevad, ilmselt lähevad Nõmmele Hard Rock Clubi sünnipäevale, aga indiedel ja yindiedel (ha-haa) on põhjust olla Kinomajas Diletantide Avangardil.
Ja ega Rocking/Fucking Estonians Krahlis kah eriliselt alla jää. Mõlemad parajad bändide paraadid.
Ja homme on Krahlis Kriminaal Buugi, mille kohta ma hetkel ei jaksa infot otsida..

Ja kuna vahepeal on ka silmailu tarvis, siis Valgusfestival pakub üht-teist põnevat. Näiteks kõikide jõulukuuskede surm ehk tuleskulptuuride etendus homme Mustamäel Sääse keskuse juures ja pühapäeval Shnelli tiigi juures. 17.00 mõlemal päeval.

Ilusat päeva jätku, minge kõige paremale üritusele, kuulake kõige paremat muusikat ja olge mustade kassidega täna eriti ettevaatlikud.

Oled sa yindie?

Independent kirjutab Yindie-dest - inimtüübist, kes on segu indie'st ja yuppie'st. Saad samas ka testi teha, ega sa juhuslikult ise sellesse kategooriasse ei kuulu.
Tegin testi läbi ja erilise üllatuseta sain võrdselt nii a-, b- kui c-vastuseid ja olen seega ilmselt liigitamatu. MOTT.

Brits 2006 kandidaadid + subjektiivsed kommentaarid.

Brit Awardsi nominendid on üleeilsest õhtust avalikustatud. Kohe vaatame üle ja kui juba asja kallal oleme, siis valin kohe oma lemmikud ka. Kõik minu poolt valitud peavad oma auhindadele ise järgi tulema. Helinälja auhinnafond koosneb ohtrast kuumast teest ja veel kuumematest kallistustest.

Nii, sõidame.

British Male Solo Artist
Briti mehed võitlustules: Antony and the Johnsons, Robbie Williams, Ian Brown, James Blunt, Will Young.
Kuigi ka Ian Brown on mulle ääretult sümpaatne, siinkategoorias pikka kahtlemist ei ole - kas just kategooria päris õige on, ei ole ju ei päris britt ega päris mees, aga minu süda kuulub igal juhul Antonyle. Ma arvan, et temal poleks mu kallistuste vastu ka midagi.

British Female Solo Artist
Valik: Charlotte Church, Kate Bush, Katie Melua, KT Tunstall ja Natasha Bedingfield.
See on keerulisem, siin mul ühtegi ülekaalukat lemmikut pole. ma pole isegi ühtegi neist piisavalt palju kuulanud, et midagi kindlat öelda julgeks. Ühte siiski natukenegi - seega, minu valik on Kate Bush.

British Group
Parimaks bändiks tahavad saada Coldplay, Franz Ferdinand, Gorillaz, Hard-Fi ja Kaiser Chiefs. Hmm..No olgu sedakorda Kaiser Chiefs.

British Album
Coldplay, Gorillaz, James Blunt, Kate Bush, Kaiser Chiefs. Tegelikult ma tahaks nii selles kui eelmises kategoorias valida hoopis Bloc party poolt. Ma annan selle auhinna ka Kaiser Chiefsile, tingimusel, et ühe neist annavad nad Bloc Partyle edasi. Nii et tegelikult - Bloc Party.

British Single
Mul ei jää muud üle kui kuulutada võitjaks Coldplay - Speed of Sound. Ah, tegelikult on see ju täitsa hea lugu, eriti kui kõrvale on panna härra Blunt ja Suhkrubeebid.

British Breakthrough Act
See lihtsalt PEAB olema Arctic Monkeys. Kuigi meil on siin veel ka Blunt ja Kaiser Ciefs ja Magic Numbers ja KT Tunstall.

British Urban Act
Noh, see pole ju üldse minu rida, ma ei teagi neid. Siiski, Dizzee Rascal. Aga teiste kandidaatide ees ma lihtsalt vabandan, kuna ma ei ole neid kuulanud üldse. Kuna nemad ilmselt minu blogi ka ei loe, siis ma väga ei häbene.

British Rock Act
Kaalukausil on Kaiser Chiefs, Oasis, Kasabian, Hard-Fi ja Franz Ferdinand. Hard-Fi ja Kasabian võivad selle auhinna pooleks saagida minu poolest. Ülejäänud saavad saepuru.

British Live Act
Coldplay, Kaiser Chiefs, Franz Ferdinand, KT Tunstall, Oasis. Ma pole neist ühtegi laivis näinud. Küll aga ühte videosalvestust Franz Ferdinandi kontserdist, seega tinglikult võib selle auhinna neile anda.

Pop Act
James Blunt, Madonna, Katie Melua, Kelly Clarkson, Westlife. Kahtlemata Madonna, tema on mulle oma ABBA-sämplitega meeldivaid tantsusamme tekitanud. Ja ta on ka muidu vahva. Vähemalt nende ülejäänutega võrreldes siin.

International Male Solo Artist
Beck, Bruce Springsteen, Jack Johnson, John Legend ja Kanye West. Võidab Beck.

International Female Solo Artist
Björk, Kelly Clarkson, Madonna, Mariah Carey, Missy Elliot. Pean ma seda üldse ütlemagi? No aga kindluse mõttes - Björk muidugi -kõige parem, andekam ja ilusam.

International Group
Arcade Fire, Black Eyed Peas, Green Day, U2, White Stripes. Arcade Fire on kõva konkurent ja väga hea, aga White Stripesiga on mul suhe. Püsisuhe. Kirglik.

International Album
Ja pealegi saab Arcade Fire oma auhinna siit kätte. Funerali eest. Konkurentsi pakkusid Green Day, U2, Kanye West ja Madonna.

International Breakthrough Act
Arcade Fire, Daniel Powter, Jack Johnson, John Legend, Pussycat Dolls. Arcade Fire.

Outstanding Contribution To Music
Paul Weller. Ega ma vastu ei vaidle.


Ja ongi kõik. Nüüd ootame pärisvalikuid.
Kopipeist-materjali andis mulle XFM

Placebo uus singel. Hilinemisega.

Ma olen teid unarusse jätnud ma tean, vabandust. Nii kiire, nii kiire on. Ja kui ma eile tahtsin lõpuks kirjutada, näitas Blogspot mulle keskmist näppu ja ütles, et ei saa.
Proovin siis uuesti.

Räägime Placebost. Käimasoleva nädala esmaspäeval oli kõigil fännidel võimalus esmakordselt kuulata Placebo uut singlit. BBC Radio 1-s, Steve Lamacq'i saates.
Mina, nagu ikka, magasin selle võimaluse maha. Ilmselt mitte ainsana.

Aga - blogosfäär ei maga ja õnneks on usinaid tegelasi, kes võimaldavad ka minusugustel uimerdistel sellele loole jaole saada.
Ma pole kade ka.

Placebo - Because I Want You

Album tuleb märtsis ja see polegi nii kaugel. Hurraa.

God Bless Bloc Party. DVD.

Umbestäpselt aasta tagasi rokkis Bloc Party mu maailma nii kuis jaksas. Rokivad vahelduva eduga siiani.
Ja nüüd rõõmustavad nad meid kohe-kohe ilmuva DVD-ga "God Bless Bloc Party", millel live-esinemisi, intervjuusid ja kõike seda vahvat, mida bändi DVD-lt ikka oodata oskab.

Tänu Stereogumile saan pakkuda võimalust piiluda , mida meil täpsemalt oodata on.

Oled 22 Pistepirkkot salvestanud?

Kas sina jõudsid lõppenud aastal mõnele 22 Pistepirkko kontserdile? Mina jõudsin, lausa kahele.
Aga ega sa juhuslikult ei filminud või lindistanud nende esinemist? Mina mitte.
Aga kui sul juhtub olema audio- või videosalvestus nende esinemisest ja oleksid valmis seda bändiga jagama, siis nad võtaksid selle suurima heameelga vastu.

22 Pistepirkko aadress:
Bare Bone Business / 22-pistepirkko
Po.Box 410
00151
Helsinki Finland

Täpsem info asub eelpoolhõigatud netilehel.
Aga kui sa sinna kiigata ei viitsi, siis olgu teadmiseks, et 22 Pistepirkko paneb kokku live-albumit, samuti vanade albumite taasväljaandeid ja DVD-d "Off Road Manual".
Seega, kui sul on midagi, mis võiks ühele või mitmele neist sobida, siis ole kiire ja tegutse.

Shock'n'Roll.

Ma nägin öösel unes, et Guns'n'Roses esineb Tallinnas klubis Hollywood. Ärkasin üleni külma higiga kaetult.
Ma lihtsalt pidin sellest kirjutama.
Ma olen sellest unest äärmiselt raputatud. Kui ainult keegi oskaks selle tagamaid lahti seletada.

Arctic Monkeys. 5 lugu uuelt albumilt.

Tere tulemast uude aastasse!
Kahetuhande viiendast aastast oleme nüüd vabad. Väga hea aasta oli. Nii muusika suhtes kui minu täiesti isiklik-elulises suhtes.
Kui vanarahvast usaldades aasta esimese päeva kulgu eelseisvale aastale laiendada, siis tuleb vist isegi veel parem aasta. ja parem oleks, proovigu ta vaid alla jääda.

Karta on, et ka alanud aastal puhub tuul, vesi voolab ja kuskil on sõda.

Loota on, et alanud aastal tuleb palju väga head muusikat.

Ja et see post vaid tühja täis poleks, siis pisut juttu ja pisut muusikat ka.
Mitte eriti üllatuslikul on Arctic Monkeys' uus album juba netti lekkinud. I Guess I'm Floating postitab sellelt viis lugu.
Olen ülbe ja panen siia otselingid, et Teil elu mugavamaks teha. Olgu see uusaastakingitus, ega ma tihti nii lahke ole.

Dancing Shoes

Red Light Indicates Doors Are Secured

Mardy Bum

When The Sun Goes Down

From The Ritz To The Rubble


Ja nüüd puhkama. Magamine võiks vahelduseks päris hea mõte olla.